Ülesanne III

Ülesanne: Lugeda erinevaid uurimis- ja teadustöid ning postitada blogisse 7 olulist mõtet/seisukohta/tulemust söömishäirega patsiendi psühholoogiliste, käitumuslike ja isiksuslike iseärasuste kohta. Arutleda küsimuse üle: milliste iseärasustega puutuvad õed/ämmaemandad kõige sagedamini kokku oma igapäevatöös? Postitada arutelu blogisse.

Seitse olulist mõtet söömishäiretega patsiendi iseärasuste kohta

1. Söömishäiretega patsientidel on madal enesehinnang ning nad on enda suhtes äärmiselt kriitilised. Nende väärtushinnangud on keskendunud välimusele ning enda keha näevad nad moonutatuna. 

2. Anorexia nervosa ravi ja sellega toimetulek on raskendatud patsiendipoolsepoolse suure vastupanu ja vähese motiveerituse tõttu.

3. Arvatakse, et söömishäire võib esile kutsuda ülemäärane kehaline aktiivsus. Siinkohal on riskigrupis naisatleedid, baleriinid, kergejõustiklased ja võimlejad. Samuti on ohustatud mehed, kelle spordiala nõuab kindlas kaalus püsimist - näiteks maadlejad ja kulturistid, kellel on soov lihaseid "suurendada" ning seetõttu kasutatakse anaboolseid steroide.

4. Nii anorexia nevosale kui ka bulimia nervosale on iseloomulikud perfektsionism, obsessiiv-kompulsiivsus, negatiivne emotsionaalsus, kahju vältimine, madal enesejuhendamine, madal kooperatiivsus ja vältivad isiksusejooned. Lisaks on anorexia nervosale iseloomulik vähene huvi, enesepiiramine ja rigiidsus; bulimia nervosale on loomupärane kõrge impulsiivsus, huvi uudsete asjade vastu ning piiripealse isiksuse jooned.

5. Üle poolte teismelistest tüdrukutest ja kolmandik poistest kasutavad kehakaalu alandamiseks ebatervislikke viise, näiteks söögikordade vahelejätmist, paastumist, suitsetamist, oksendamise esilekutsumist, lahtistite tarvitamist.

6. Bulimia nervosat põdevad patsiendid koguvad ja peidavad toitu ning siis söövad seda salaja; anorexia nervosat põdevad patsiendid paastuvad. Mõlema puhul välditakse teistega koos söömist ning probleemi olemasolu eitatakse.

7. Anorexia nervosat põdevate noorukite suur probleem on see, et haiguse olemasolu eitatakse. See omakorda raskendab hinnata sümptomite esinemist, söömishäire tõsidust ja ravi sobivust.

Milliste iseärasustega puutuvad õed/ämmaemandad kõige sagedamini kokku oma igapäevatöös?

Õed. Usun, et kõige sagedamini ja silmapaistvamalt on haiglasituatsioonis näha paastumist ja söögikordade vahelejätmist, buliimikute puhul seda, et nad peidavad/viskavad toidu ära. Samuti seda, et patsient ei püsi üldse paigal, vaid kõnnib osakonna ühest otsast teise, püüdes sellega võimalikult palju kaloreid põletada. Ravi seisukohas võttes on patsientidega kindlasti raske töötada, kuna nad eitavad probleemi olemasolu ning sellest lähtuvalt on raske nende sümptomeid ja söömishäire raskusastet hinnata. Õe rolliks on luua patsiendiga usalduslik suhe, tõsta patsiendi enesehinnangut ning seeläbi probleem lahendada.

Ämmaemandad. Vastuvõtus võime näha naisi (kas siis rasedaid või näiteks kontratseptsiooninõustamisele tulnud noori), kellel esineb anorexia nervosa füüsilisi tunnuseid - seletamatu kaalulangus, suutmatus kaalus juurde võtta, sekundaarne amenorröa, pidev külmatunne, rabedad küüned ja juuksed ning juuste väljalangemine. Sellest lähtuvalt ka probleemid rasestumisega ja emotsionaalsed probleemid - stress, madal enesehinnang, häbitunne. Kindlasti on söömishäirega raseda naise jaoks probleemne igakuine kaalumine ja selle kaalunumbri ütlemine ämmaemandale või siis ämmaemanda vastuvõtus kaalumine. Söömishäirega naised on ja apaatsemad, introverdid ning neile võib olla raske selgeks teha nende jaoks uudseid asju (kuidas õigesti uriiniproovi teha, mida loote anatoomia ultraheli endast kujutab ja kuhu selleks minna jne). Rasedate puhul on ämmaemanda töös väga oluline selgitada tervisliku toitumise olulisust ning rõhutada, et sellest oleneb ka loote heaolu ja tervis.

Kasutatud materjalid:

Järv, A., Pennar, M., Akkermann, K. (2010). Söömishäirete diagnostika ja ravi. LINK

Poolak, P. (2010). Söömishäired meestel, anorexia nervosa ja bulimia nervosa ning sellega kaasnevad õendusprobleemid ja õendusabi. Tartu Tervishoiu Kõrgkool, õe õppekava. Tartu. Lõputöö.

Põldsam, J. (2008). Venelaste söömishäirete seos isiksuseomadustega. Tartu Ülikool, psühholoogia instituut. Tartu. Magistritöö. LINK

Selge, K. (2015). Anorexia nervosa esinemine noorukitel ning sellega kaasnevad terviseprobleemid ja õendusabi. Tartu Tervishoiu Kõrgkool, õe õppekava. Tartu. Lõputöö.