Ülesanne 4: Analüüsida EDI-II jooniseid (töölehtede all), vajadusel lugeda lisamaterjali M.Jaaniski magistritöö kokkuvõte töölehtede all. Analüüsi aluseks olevad küsimused: millised omadused on söömishäirega patisentidel kõrgemad kui tervetel indiviididel? Millised omadused on madalamad? Millega see võiks olla seletatav? Kuidas on omadused aja jooksul muutunud? Kas tulemused on ootuspärased? Mida võiks järeldada ja millega arvestada õdede töös seoses nende omadustega?
 |
| Joonis 1 |
Millised omadused on söömishäirega patisentidel kõrgemad kui tervetel indiviididel? Millised omadused on madalamad?
Kõik joonisel 1 alaskaaladel toodud omadused on söömishäirega patsientidel kõrgemad kui tervel inimesel - kõhnuseihalus, buliimia, rahulolematus kehaga, mittetõhusus, perfektsionism, interpersonaalne usaldamatus, introtseptiivne teadlikkus, küpsusehirmud, asketism, impulsi regulatsioon, sotsiaalne ebakindlus.
Millega see võiks olla seletatav?
Seda saab seletada sellega, et söömishäirega patsiendil on erinevad füüsilised, emotsionaalsed ja käitumuslikud moonutused. Sellest lähtuvalt ka kognitiivsed vead, millest omakorda lähtubki minapildi valetaju ja varem mainitud omaduste kõrgem tase.
Kuidas on omadused aja jooksul muutunud?
Jooniselt 2 on näha, et suure osa omaduste skoor on aja jooksul järjest langenud - I korral kõige kõrgem, III korral kõige madalam. Sellise mustriga on buliimia, rahulolematus kehaga, mittetõhusus, interpersonaalne usaldamatus, introtseptiivne teadlikkus, küpsusehirmud, impulsi regulatsioon. Teatud omaduste skoorid tõusid II korral, kuid III korral olid langenud allapoole I korra skoori. Sellise skeemiga on kõhnuseihalus, sotsiaalne ebakindlus. III korra skoor on II korra omast madalam, kuid I korra skoorist kõrgem - seda näeb perfektsionismi ja asketismi puhul.
Kas tulemused on ootuspärased?
Minu meelest on osati tulemused ootuspärased, kuid osati siiski ka üllatavad.
Joonisel 1 toodud alaskaalade skoorid on igati ootuspärased, kuna on teada, et söömishäirega inimese kognitiivsed skeemid on muutunud ning tulemused lähtuvad sellest.
Joonisel 2 olevad skoorid ja muutused on samuti suures osas ootuspärased eeldusel, et patsiendid saavad samaaegselt ravi. Sel juhul on loogiline, et patsiendid tajuvad taolisi negatiivseid emotsioone vähem. Küll aga on minu jaoks üllatav see, et osad omadused on jäänud kõrgema skooriga, kui esimesel korral - perfektsionism ja asketism. Siiski on joonisel näha, et III korrast alates on skoor langustendentsis ning ilmselt ajapikku langeb veel ning on tõenäoline, et need omadused ongi haigusele kõige iseloomulikumad ning nendega "võidelda" on raskem.
Mida võiks järeldada ja millega arvestada õdede töös seoses nende omadustega?
Omadusi hinnates võib järeldada, et ravi alguses võivad osad negatiivsed omadused kõrgeneda ning sellega tuleb kindlasti arvestada ning ka patsiendile seda selgitada, et see on ravi loomulik osa. Samuti kindlasti vajab rõhutamist see, et söömishäired on vaimse tervise probleemid ning kõige suurem osa ongi patsiendi nõustamisel ning "temani jõudmisel". Samuti peab arvestama sellega, et ravi on pikaajaline ning esmaseid tulemusi näeb umbes poole aasta pärast - seega tuleb olla väga järjekindel ning patsienti ravis osalemiseks motiveerima.
Millega see võiks olla seletatav?
Seda saab seletada sellega, et söömishäirega patsiendil on erinevad füüsilised, emotsionaalsed ja käitumuslikud moonutused. Sellest lähtuvalt ka kognitiivsed vead, millest omakorda lähtubki minapildi valetaju ja varem mainitud omaduste kõrgem tase.
 |
| Joonis 2 |
Jooniselt 2 on näha, et suure osa omaduste skoor on aja jooksul järjest langenud - I korral kõige kõrgem, III korral kõige madalam. Sellise mustriga on buliimia, rahulolematus kehaga, mittetõhusus, interpersonaalne usaldamatus, introtseptiivne teadlikkus, küpsusehirmud, impulsi regulatsioon. Teatud omaduste skoorid tõusid II korral, kuid III korral olid langenud allapoole I korra skoori. Sellise skeemiga on kõhnuseihalus, sotsiaalne ebakindlus. III korra skoor on II korra omast madalam, kuid I korra skoorist kõrgem - seda näeb perfektsionismi ja asketismi puhul.
Minu meelest on osati tulemused ootuspärased, kuid osati siiski ka üllatavad.
Joonisel 1 toodud alaskaalade skoorid on igati ootuspärased, kuna on teada, et söömishäirega inimese kognitiivsed skeemid on muutunud ning tulemused lähtuvad sellest.
Joonisel 2 olevad skoorid ja muutused on samuti suures osas ootuspärased eeldusel, et patsiendid saavad samaaegselt ravi. Sel juhul on loogiline, et patsiendid tajuvad taolisi negatiivseid emotsioone vähem. Küll aga on minu jaoks üllatav see, et osad omadused on jäänud kõrgema skooriga, kui esimesel korral - perfektsionism ja asketism. Siiski on joonisel näha, et III korrast alates on skoor langustendentsis ning ilmselt ajapikku langeb veel ning on tõenäoline, et need omadused ongi haigusele kõige iseloomulikumad ning nendega "võidelda" on raskem.
Mida võiks järeldada ja millega arvestada õdede töös seoses nende omadustega?
Omadusi hinnates võib järeldada, et ravi alguses võivad osad negatiivsed omadused kõrgeneda ning sellega tuleb kindlasti arvestada ning ka patsiendile seda selgitada, et see on ravi loomulik osa. Samuti kindlasti vajab rõhutamist see, et söömishäired on vaimse tervise probleemid ning kõige suurem osa ongi patsiendi nõustamisel ning "temani jõudmisel". Samuti peab arvestama sellega, et ravi on pikaajaline ning esmaseid tulemusi näeb umbes poole aasta pärast - seega tuleb olla väga järjekindel ning patsienti ravis osalemiseks motiveerima.
Väga huvitav seletus: minapildi valetaju. Jah, oluline on kindlasti see, et ravi on pikaajaline.
VastaKustuta