Ülesanne VI

Ülesanne: Lugeda söömishäirega patsiendi negatiivseid mõtteid, hinnata ja vaidlustada neid etteantud mõttepäeviku põhjal.

Mõte	Hinnang 0-10 pallini (lähtu siin ja praegu põhimõttest, kuivõrd oluline selle mõttega tegeleda on?)	Vaidlustamine (küsimuste abil mõtete kahtluse alla seadmine; esita iga mõtte kohta küsimusi).
Olen paks ja ema moodi.	8	Millest sa järeldad, et oled paks? Milline sinu ema välja näeb? Kas ema moodi olemine on tingimata halb? Millised on sinu ema positiivsed iseloomuomadused? Kas suurem kehakaal nullib need ära?
Söön normaalselt ja tunnen ennast hästi (eneseõigustus arsti juures).	9	Milline on normaalne toitumine? Kirjelda oma tavapärast päevamenüüd. Mitu toidukorda on sul päevas ja mitu oleks tervislik ja soovitatav? Mida sa arvad, kas saaksid enda menüüd mingil määral veelgi paremaks muuta?
Kõik on mõttetu, ei taha midagi teha.	10	Mis on sinu jaoks „kõik“? Kuidas see mõttetu on? Millised asjad/inimesed on sulle elus tähtsad? Millised on sinu hobid? Millised hubid sul varasemalt olnud on? Kas sulle ei meeldiks nendega uuesti tegelema hakata? Mis tõstab sinu tuju?
Kõik läheb allamäge.	10	Mis täpsemalt allamäge läheb? Mis paneb sind niimoodi arvama? Nimeta, mis sinu elus hetkel hästi on. Mida sa arvad, kas langusele võib järgneda ka tõus?
Ainult saledana meeldin noormehele.	7	Mida tähendab sinu jaoks „sale“? Miks sa arvad, et sa sale ei ole? Kas sa kunagi oled olnud? Oled sa noormehega sellest rääkinud? On ta sulle seda niiviisi öelnud? Kui oluliseks pead sisemisi väärtusi? Millised on sinu positiivsed iseloomujooned?
Sellisena ei meeldi ma sellele mehele kindlasti mitte.	7	Mis paneb sind niimoodi arvama? Oled sa tema käest seda küsinud? Kumb on olulisem – kas vorm või sisu ja miks?
Olen usklik ja seetõttu söön vaid taimetoitu.	8	Millist usku sa oled? Kas taimetoitlus on seejuures vältimatu? Kui kaua oled taimetoitlane olnud? Kas väldid kõiki loomseid saadusi või ainult liha? Oskad sa öelda, milline on loomsete saaduste söömise olulisus inimorganismi jaoks? Milline on sinu tavapärane päevamenüü? Milliseid tundeid tekitab sinus see, kui näed kedagi teist loomseid saadusi söömas? Kas sul on vahel mõttes, et soovid liha (või teisi loomseid saadusi süüa)?
Miks mina ei suuda normaalne ja hea välja näha?	8	Mida tähendab sinu jaoks normaalne? Mida sa enda arvates teisiti peksid tegema, et hea välja näha? Mis paneb sind arvama, et sa ei ole normaalne ja ei näe hea välja? Mida sa enda arvates enda juures muutma peaksid, et näeksid hea välja?
Pean rohkem pingutama, et teised mind märkaks.	7	Kes on need teised, kes sind ei märka? Kes on need inimesed, kes sind alati märkavad? Miks ja mil moel peavad teised sind märkama? Kelle tähelepanu sa soovid püüda? Mida see pingutamine sinu jaoks tähendab, milles see väljendub? Kuidas sa teistele silma soovid jääda? Millised on need omadused, mida sa soovid, et teised märkaksid?
Tahan ilus välja näha ja seetõttu teen trenni.	6	Mida sa arvad, miks üleüldse inimesed trenni teevad? Kui tihti ja kui suure koormusega sa trenni teed? Kas kuskilt läheb ka piir, kus hakkad üle treenima ja keha kurnama? Kas treenimisel on veel mingeid positiivseid mõjusid? Mida tähendab sinu jaoks, et näed ilus välja? Mida sa arvad, kas sinu treeningkoormus ja toitumine on omavahel tasakaalus?

Ülesanne V

Ülesanne: Lugeda „Riina“ juhtumit ja analüüsida seda etteantud tabeli põhjal (vt töölehti). Kirjutada välja söömishäiret soodustavad tegurid, säilitavad tegurid, Riina tunded, mõtted, käitumine.

Soodustavad tegurid Millised tegurid soodustasid Riinal söömishäire kujunemist?	Tunded Millised tunded Riinal esinesid?	Mõtted Millised mõtted Riinal esinesid?	Käitumine Kuidas Riina käitus? Mida ta konkreetselt tegi?	Säilitavad tegurid Millised tegurid säilitavad Riinal söömishäiret?
·         Suurenenud õppekoormus, samas tahtmine hästi õppida ·         Kaalu-langusest tingitud enesekindluse tõus ·         Sõprade kiitus ja tunnustamine ·         Segased suhted noormehega ·         Enese-hinnangu langus ·         Hirm muutuda ülekaaluliseks, nagu õde ja ema	Kaalu kaotades: ·    Tahtejõud ·    Enese-kindlus ·     Enesega rahulolu Hiljem: ·     Paanika ·     Alanenud meeleolu ·     Süütunne ·     Hirm ·      Segadus	„elu on läbi“ „olen paks, inetu, nõrk, tahtejõuetu“ „on vaja kaalust alla võtta“ „kõik jälgivad mind“ „kaal kasvab“	·         Hakkas suurema õppekoormuse tõttu vähem sööma ·         Õhtuti üksi olles sõi lühikese aja jooksul ära suure hulga toitu ·         Vahel läks selleks poodi, et valmistuda õhtuseks söömishooks ·         Hakkas end näljutama ·         Kaalu alandamiseks käis kaalujälgijate rühmas, jooksis päevas 10km, kaalus end mitu korda päevas. ·         Kutsus esile oksendamist, et söödud toidust vabaneda ·         On kodus ja räägib pidevalt vanematele oma kehakaalu suurenemisest	·         Harjumuslik oksendamise esilekutsumine ·         Süütunne pärast söömist ·         Kogu aeg keerlevad peas söömisega seotud mõtted ·         Ei julge väljas liikuda ning püsib kodus ja räägib vanematele oma kehakaalu suurenemisest ·         Ema lohutab ja teeb madala kalorsusega toitu ·         Hirm muutuda ülekaaluliseks, nagu õde ja ema

Ülesanne IV

Ülesanne 4: Analüüsida EDI-II jooniseid (töölehtede all), vajadusel lugeda lisamaterjali M.Jaaniski magistritöö kokkuvõte töölehtede all. Analüüsi aluseks olevad küsimused: millised omadused on söömishäirega patisentidel kõrgemad kui tervetel indiviididel? Millised omadused on madalamad? Millega see võiks olla seletatav? Kuidas on omadused aja jooksul muutunud? Kas tulemused on ootuspärased? Mida võiks järeldada ja millega arvestada õdede töös seoses nende omadustega?

Joonis 1

Millised omadused on söömishäirega patisentidel kõrgemad kui tervetel indiviididel? Millised omadused on madalamad?  

Kõik joonisel 1 alaskaaladel toodud omadused on söömishäirega patsientidel kõrgemad kui tervel inimesel - kõhnuseihalus, buliimia, rahulolematus kehaga, mittetõhusus, perfektsionism, interpersonaalne usaldamatus, introtseptiivne teadlikkus, küpsusehirmud, asketism, impulsi regulatsioon, sotsiaalne ebakindlus.

Millega see võiks olla seletatav?
Seda saab seletada sellega, et söömishäirega patsiendil on erinevad füüsilised, emotsionaalsed ja käitumuslikud moonutused. Sellest lähtuvalt ka kognitiivsed vead, millest omakorda lähtubki minapildi valetaju ja varem mainitud omaduste kõrgem tase.

Joonis 2

Kuidas on omadused aja jooksul muutunud?
Jooniselt 2 on näha, et suure osa omaduste skoor on aja jooksul järjest langenud - I korral kõige kõrgem, III korral kõige madalam. Sellise mustriga on buliimia, rahulolematus kehaga, mittetõhusus, interpersonaalne usaldamatus, introtseptiivne teadlikkus, küpsusehirmud, impulsi regulatsioon. Teatud omaduste skoorid tõusid II korral, kuid III korral olid langenud allapoole I korra skoori. Sellise skeemiga on kõhnuseihalus, sotsiaalne ebakindlus. III korra skoor on II korra omast madalam, kuid I korra skoorist kõrgem - seda näeb perfektsionismi ja asketismi puhul.

Kas tulemused on ootuspärased?
Minu meelest on osati tulemused ootuspärased, kuid osati siiski ka üllatavad. 
Joonisel 1 toodud alaskaalade skoorid on igati ootuspärased, kuna on teada, et söömishäirega inimese kognitiivsed skeemid on muutunud ning tulemused lähtuvad sellest.
Joonisel 2 olevad skoorid ja muutused on samuti suures osas ootuspärased eeldusel, et patsiendid saavad samaaegselt ravi. Sel juhul on loogiline, et patsiendid tajuvad taolisi negatiivseid emotsioone vähem. Küll aga on minu jaoks üllatav see, et osad omadused on jäänud kõrgema skooriga, kui esimesel korral - perfektsionism ja asketism. Siiski on joonisel näha, et III korrast alates on skoor langustendentsis ning ilmselt ajapikku langeb veel ning on tõenäoline, et need omadused ongi haigusele kõige iseloomulikumad ning nendega "võidelda" on raskem.

Mida võiks järeldada ja millega arvestada õdede töös seoses nende omadustega?
Omadusi hinnates võib järeldada, et ravi alguses võivad osad negatiivsed omadused kõrgeneda ning sellega tuleb kindlasti arvestada ning ka patsiendile seda selgitada, et see on ravi loomulik osa. Samuti kindlasti vajab rõhutamist see, et söömishäired on vaimse tervise probleemid ning kõige suurem osa ongi patsiendi nõustamisel ning "temani jõudmisel". Samuti peab arvestama sellega, et ravi on pikaajaline ning esmaseid tulemusi näeb umbes poole aasta pärast - seega tuleb olla väga järjekindel ning patsienti ravis osalemiseks motiveerima.

Ülesanne III

Ülesanne: Lugeda erinevaid uurimis- ja teadustöid ning postitada blogisse 7 olulist mõtet/seisukohta/tulemust söömishäirega patsiendi psühholoogiliste, käitumuslike ja isiksuslike iseärasuste kohta. Arutleda küsimuse üle: milliste iseärasustega puutuvad õed/ämmaemandad kõige sagedamini kokku oma igapäevatöös? Postitada arutelu blogisse.

Seitse olulist mõtet söömishäiretega patsiendi iseärasuste kohta

1. Söömishäiretega patsientidel on madal enesehinnang ning nad on enda suhtes äärmiselt kriitilised. Nende väärtushinnangud on keskendunud välimusele ning enda keha näevad nad moonutatuna. 

2. Anorexia nervosa ravi ja sellega toimetulek on raskendatud patsiendipoolsepoolse suure vastupanu ja vähese motiveerituse tõttu.

3. Arvatakse, et söömishäire võib esile kutsuda ülemäärane kehaline aktiivsus. Siinkohal on riskigrupis naisatleedid, baleriinid, kergejõustiklased ja võimlejad. Samuti on ohustatud mehed, kelle spordiala nõuab kindlas kaalus püsimist - näiteks maadlejad ja kulturistid, kellel on soov lihaseid "suurendada" ning seetõttu kasutatakse anaboolseid steroide.

4. Nii anorexia nevosale kui ka bulimia nervosale on iseloomulikud perfektsionism, obsessiiv-kompulsiivsus, negatiivne emotsionaalsus, kahju vältimine, madal enesejuhendamine, madal kooperatiivsus ja vältivad isiksusejooned. Lisaks on anorexia nervosale iseloomulik vähene huvi, enesepiiramine ja rigiidsus; bulimia nervosale on loomupärane kõrge impulsiivsus, huvi uudsete asjade vastu ning piiripealse isiksuse jooned.

5. Üle poolte teismelistest tüdrukutest ja kolmandik poistest kasutavad kehakaalu alandamiseks ebatervislikke viise, näiteks söögikordade vahelejätmist, paastumist, suitsetamist, oksendamise esilekutsumist, lahtistite tarvitamist.

6. Bulimia nervosat põdevad patsiendid koguvad ja peidavad toitu ning siis söövad seda salaja; anorexia nervosat põdevad patsiendid paastuvad. Mõlema puhul välditakse teistega koos söömist ning probleemi olemasolu eitatakse.

7. Anorexia nervosat põdevate noorukite suur probleem on see, et haiguse olemasolu eitatakse. See omakorda raskendab hinnata sümptomite esinemist, söömishäire tõsidust ja ravi sobivust.

Milliste iseärasustega puutuvad õed/ämmaemandad kõige sagedamini kokku oma igapäevatöös?

Õed. Usun, et kõige sagedamini ja silmapaistvamalt on haiglasituatsioonis näha paastumist ja söögikordade vahelejätmist, buliimikute puhul seda, et nad peidavad/viskavad toidu ära. Samuti seda, et patsient ei püsi üldse paigal, vaid kõnnib osakonna ühest otsast teise, püüdes sellega võimalikult palju kaloreid põletada. Ravi seisukohas võttes on patsientidega kindlasti raske töötada, kuna nad eitavad probleemi olemasolu ning sellest lähtuvalt on raske nende sümptomeid ja söömishäire raskusastet hinnata. Õe rolliks on luua patsiendiga usalduslik suhe, tõsta patsiendi enesehinnangut ning seeläbi probleem lahendada.

Ämmaemandad. Vastuvõtus võime näha naisi (kas siis rasedaid või näiteks kontratseptsiooninõustamisele tulnud noori), kellel esineb anorexia nervosa füüsilisi tunnuseid - seletamatu kaalulangus, suutmatus kaalus juurde võtta, sekundaarne amenorröa, pidev külmatunne, rabedad küüned ja juuksed ning juuste väljalangemine. Sellest lähtuvalt ka probleemid rasestumisega ja emotsionaalsed probleemid - stress, madal enesehinnang, häbitunne. Kindlasti on söömishäirega raseda naise jaoks probleemne igakuine kaalumine ja selle kaalunumbri ütlemine ämmaemandale või siis ämmaemanda vastuvõtus kaalumine. Söömishäirega naised on ja apaatsemad, introverdid ning neile võib olla raske selgeks teha nende jaoks uudseid asju (kuidas õigesti uriiniproovi teha, mida loote anatoomia ultraheli endast kujutab ja kuhu selleks minna jne). Rasedate puhul on ämmaemanda töös väga oluline selgitada tervisliku toitumise olulisust ning rõhutada, et sellest oleneb ka loote heaolu ja tervis.

Kasutatud materjalid:

Järv, A., Pennar, M., Akkermann, K. (2010). Söömishäirete diagnostika ja ravi. LINK

Poolak, P. (2010). Söömishäired meestel, anorexia nervosa ja bulimia nervosa ning sellega kaasnevad õendusprobleemid ja õendusabi. Tartu Tervishoiu Kõrgkool, õe õppekava. Tartu. Lõputöö.

Põldsam, J. (2008). Venelaste söömishäirete seos isiksuseomadustega. Tartu Ülikool, psühholoogia instituut. Tartu. Magistritöö. LINK

Selge, K. (2015). Anorexia nervosa esinemine noorukitel ning sellega kaasnevad terviseprobleemid ja õendusabi. Tartu Tervishoiu Kõrgkool, õe õppekava. Tartu. Lõputöö.