Ülesanne II

Ülesanne: Lugeda  Hawton, K. jt toim. (1993). Psühhiaatriliste probleemide kognitiivne käitumisravi, söömishäirete peatükk  ning lisaks lõputöid, mis on kaitstud Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis. Vastata küsimustele blogisse. 

1. Milliseid kognitiivseid moonutusi esineb söömishäirega patsiendil? (nimeta vähemalt 5)

• dihhotoomne mõtlemine - must-valge mõtlemine - "söön ära kõik või mitte midagi"
• personaliseerimine - väliste sündmuste omistamine iseendale, endaga seotud sündmuste ületähtsustamine - avalikus kohas inimesed naeravad, patsient on kindel, et nad naeravad tema üle
• võimendamine - väärastunud arusaam dieedist ja toidust - vesi teeb paksuks; oma keha väärtajumine - väiksemgi üleastumine jäikadest dieedireeglitest on patsiendi jaoks viletsa enesekontrolli tunnus
• suvaline järeldamine - "olen edukas vaid siis, kui võtan kaalust alla"
• üldistamine - "sõbranna ütles, et ma näen täna hea välja, aga tegelikult ta arvab, et ma olen paks ja kole"

2. Kirjelda AN ja BN kognitiivseid mudeleid. 
negatiivne enesehinnang

↓

liigne muretsemine kehakaalu ja figuuri pärast

↓ 

perfektsionism ja dihhotoomne mõtlemine

↓ 

intensiivne ja jäik dieet

↓ 

perfektsionism ja dihhotoomne mõtlemine

↓ 

söömishood

↓ 

negatiivne emotsioon

↓

tahtlik oksendamine või lahtistite kasutamine

Inimesel on negatiivne enesehinnang, mille tõttu tunneb ta end alaväärsena võrreldes teistega. Ta näeb kaalu langetamises võimalust oma väärtust ühiskonnas tõsta. Algab liigne muretsemine oma kehakaalu ja figuuri pärast, mis üha süveneb ja muutub perfektsionismiks ja dihhotoomseks mõtlemiseks, st et inimesel on oma kehast äärmuslik nägemus ning ainsaks võimaluseks olukorda parandada on tema silmis intensiivne ja jäik dieet ja trenn, mis lähtub perfektsionismist ja dihhotoomsest mõtlemisest. Algul võib inimene enda näljutamisega toime tulla, kuid mingil hetkel ta murdub ning tekivad kontrollimatud söömishood. See omakorda tekitab patsiendis negatiivseid emotsioone ja süütunnet söömise pärast ning lahendusena näeb ta seda, et toit tuleb kehast võimalikult kiirelt eemaldada ning selleks kutsub ta tahtlikult esile oksendamist või kasutab lahtisteid. Nõiaring algab otsast.

3. Millist olulist informatsiooni tuleb anda söömishäirega patsiendile teraapia käigus?

• Luua patsiendiga usalduslik suhe, see on kõige alus
• Selgitada patsiendile, miks on normaalne toitumine oluline.
• ravi alguses paika panna kindlad reeglid ja söömise vastutus patsiendilt ära võtta
• oluline on patsiendile selgeks teha, et õe tegevused on suunatud haiguse vastu, mitte patsiendi vastu.
• selgitada, et treenimine peab olema eelkõige lõbus ja lõõgastav, mitte kompulsiivne viis kalorite põletamiseks. Õe ülesandeks on muuta ebatervislik treening tervislikuks.
• Tõsta patsiendi enesehinnangut, anda tagasisidet selle kohta, kuidas tulla toime erinevates olukordades nii, et patsient suudaks taastada oma positsiooni ühiskonnas ning ka edaspidi võtta vastu iseseisvaid otsuseid.
• Kui tegu on noore või lapspatsiendiga, jagada informatsiooni ja selgitada raviprotsessi ka lapsevanematele. Selgitada neile, et perekeskne ravi aitab patsiendil kiiremini nii füüsiliselt kui psühholoogiliselt paraneda. See on väga oluline ka patsiendi kodusele ravile saatmisel.
• Selgitada kaalutõusu olulisust ja põhjust - võimalik, et põhjuseks on  lihaste taastumine. Mehed on taolisele põhjendusele vastuvõtlikud. Oluline on jälgida patsiendi kaalu pidevalt, võimalusel kaaluda teda iga päev kas enne või pärast söömist. Samuti on oluline kaalutõusu protsessi jälgimine ning patsiendi julgustamine ja toetamine, et vältida tagasilööke.
• Bulimia nervosat põdevale patsiendile selgitada liigsöömishoogude, oksendamise ning diureetikumide ja lahtistite väärkasutamise ohtusid ja tüsistusi.
• Selgitada patsiendile toitumispäeviku pidamise sisu ja vajalikkust. Millised situatsioonid on stressitekitavad, mis viivad sobimatule toidu söömisele ja hilisemasele soovile toit kehast ebaloomulikul teel väljutada. Julgustada patsienti kirja panema toidu ja söömisega kaasnevaid mõtteid ja tundeid.
• Selgitada enesekindluse taastamise olulisust, aidata patsiendil endast positiivne ja realistlik pilt luua. Õpetada toimetulekut erinevate konfliktidega.

Vastamisel kasutatud materjalid:
Hawton, K. jt (toim). (1993). Psühhiaatriliste probleemide kognitiivne käitumisravi. Peatükk: Söömishäired.
Jaanisk, M. (I.a). Söömishäired ja KKT. Lühikonspekt. Link siin
Järv, A., Pennar, M., Akkermann, K. (2010). Söömishäirete diagnostika ja ravi. Link siin
Poolak, P. (2010). Söömishäired meestel, anorexia nervosa ja bulimia nervosa ning sellega kaasnevad õendusprobleemid ja õendusabi. Tartu Tervishoiu Kõrgkool, õe õppekava. Tartu. Lõputöö.
Selge, K. (2015). Anorexia nervosa esinemine noorukitel ning sellega kaasnevad terviseprobleemid ja õendusabi. Tartu Tervishoiu Kõrgkool, õe õppekava. Tartu. Lõputöö. 
Tartu Ülikooli Kliinikum. Psüühikahäirete psühholoogilised seletused. Link siin